Kontsertlavastus "Raua kutsumine" Leigo Järvemuusika festivalil

Kontsertlavastuse „Raua kutsumine” maailma esiettekanne

Veljo Tormis | Marianna Liik | Margus Kasterpalu

8 koori · 150 lauljat Põhja- ja Baltimaadest ning Ukrainast

Solistid: Metsasarvel Kreete Jacobi, Iris Oja vokaal ja šamaanitrumm, löökpillimängijad.

31. juuli õhtul on Leigo Järvemuusika kulminatsiooniks ainukordne kontsertlavastus „Raua kutsumine” — loitsuline suurvorm, mis sünnib spetsiaalselt Leigo Järvemuusika festivalile.

Lavastuse lähtepunktiks on Veljo Tormise „Raua needmine”(1972), mis põhineb Soome rahvuseepose "Kalevala" üheksandal runol ja mida omakorda kohandasid ja täiendasid luuletajad Paul-Eerik Rummo ja Jaan Kaplinski. Kuidas sündis siia ilma raud, millest on valmistatud pea kõik maailma sõjariistad? Algraua tagus sepp Ilmarinen süütust soomaagist ja võttis raualt lubaduse, et too ei hakka kurja tegema. Kuid raua karastamisel sattus sellesse maomürki, mis muutis raua kurjaks ja pani selle sõnamurdlikult lihasse lõikama. Sellisena läks raud maailma. Ja siin me nüüd oleme…

Ometi on Tormise teos sügavalt patsifistlik. Ta hoiatab, et loodu ebaeetiline kasutus ja sellesse peidetud kurjus pöörab selle lõpuks looja vastu. Seega annavad “Raua needmise” lõpuread lähtekoha, millest saab „Raua kutsumisele” võimalus ja kese:

Oleme ühesta soosta,

ühest seemnest me siginud

sina maasta, mina maasta

musta mulda me mõlemad

ühe maa pääl me elame

ühe maa sees kokku saame

maad meil küllalt siis mõlemal.

Nii et kui „Raua kutsumine” küsib, kuidas kuidas võtta raualt tagasi tema hävitav tema vägi, siis vastus on olemas juba Tormisel: tuleb pöörduda tagasi algusse: „Oleme ühesta soosta, musta mulda me mõlemad”

Aga selleks on vaja kedagi, kel on piisavalt väge ja kes teab õigeid sõnu. Ja kes hetkel, kui maailm vangub kuristiku serval, ei kõhkle:

Maa ja õhu nimel,

tule ja vee nimel

ma palun,

kuulge mu palvet.

Sünni ja taassünni väed,

rahu ja vaikuse väed,

tervendage

mu keha ja meelt

Nii alustab Teadjanaine Iris Oja kehastuses ja Doris Kareva sõnagega šamanistliku rituaali, millest kasvab välja mitmekeelne pöördumine maa, vee, tule ja õhu poole – kõiksuse pole.. See on kutse, millest ka raud ei saa keelduda. Ta tuleb tagasi Ilmarsese sepikotta ja heidab ennast ääsile....Tuli põletab, puhastab, maailmakõiksus korraldab ennast ümber, et soomak leiaks jälle rahu, kui me jälle „ühe maa sees kokku saame.”

Lisaks „Raua needmise” sõnadele on „Kutsumises” kasutatud ka Doris Kareva, Hasso Krulli ja Uku Masingu tekste, mis Põimuvad Marianna Liiki heliteoses Veljo Tormise vaimu, regilaulu väe ja mitme rahva pärimusega.